Küprose geograafia ja poliitilised jaotused
Küpros on saar, mis asub Vahemere idaosas. See on suuruselt kolmas saar Vahemeres, pärast Sitsiilia ja Sardiinia, ja on 80. suurim saar kogu maailmas piirkondade kaupa. Geograafiliselt asub saar Lääne-Aasias, kuigi see on poliitiliselt klassifitseeritud Euroopa riigiks. Saare maastikku kujundab märkimisväärne geoloogiline aktiivsus, mille tulemuseks on mitmekesine topograafia ja erinevad ökoloogilised tsoonid.
Saare topograafias domineerivad kaks peamist mägisüsteemi. Troodose mäed katavad suurema osa saare lõuna- ja lääneosast ning moodustavad umbes poole kogu saare pindalast. Nendel karmidel mägedel on pinnakiht, mis koosneb peamiselt basaltilisest laavakivimist ja mille maksimaalne kõrgus on 1 952 meetrit. Peamine vahemik ulatub Pomos Pointist loodes peaaegu Larnaca laheni idas. Kyrenia mäed või Pentadaktylos moodustavad kitsama ulatuse, mis ulatub piki põhjarannikut. Kuigi see pole nii kõrge kui Troodose mäed, võtab see lubjakivi moodustumine oluliselt vähem ala.
Geoloogiline struktuur ja topograafia
Küprose geoloogilist moodustumist iseloomustab intensiivne ülendamine ja voltimine selle kujunemise perioodil. See tektooniline tegevus on toonud kaasa väga killustatud maastiku, kus alluvad vahemikud ja kannustavad hargnema erinevate nurkade all. Neid omadusi lõikavad järsud orud. Edelas laskuvad mäed järk-järgult läbi mitme astmelise jalami ranniku tasandikule. Kesktasandik, mida tuntakse Mesaoriana, asub kahe suure mäeaheliku vahel ja seal asub pealinn Nikosia.
Saar on jagatud kolmeks erinevaks geoloogiliseks piirkonnaks. Troodose massiiv moodustab kesk- ja läänemassiivi. Kyrenia mäeahelik kulgeb piki kirdeserva õhukese kaarena. Nende vahemike vaheline ruum sisaldab pealinna. Kaks mäeahelikku kulgevad üldiselt paralleelselt Türgi mandriosa Tauruse mägedega, mille piirjooned on nähtavad Põhja-Küproselt.
Poliitilised ja administratiivsed osakonnad
Geopoliitiliselt on saar jagatud neljaks erinevaks segmendiks. Küprose Vabariik, ainus rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, haldab saare lõunaosa 60% ja on olnud Euroopa Liit liige alates 1. maist 2004. Põhja-Küprose Türgi Vabariik hõlmab saare põhjaosa, mis moodustab umbes 36% territooriumist ja on diplomaatiliselt tunnustatud ainult Türgi poolt. Puhvertsoon, mida tuntakse ÜRO kontrolli all oleva rohelise joonena, eraldab neid kahte üksust ja katab umbes 4% maismaast.
Lõpuks jäävad kaks konkreetset piirkonda - Akrotiri ja Dhekelia - Briti suveräänsuse alla sõjaliseks otstarbeks. Need suveräänsed baaspiirkonnad (SBA) asuvad lõunarannikul ja hõlmavad kokku 254 ruutkilomeetrit või 2,8% saare kogupindalast.
Küprose haldusjaotuse kokkuvõtteks kaaluge järgmist jaotust:
- Küprose Vabariik: 60% saare lõunaosast.
- Põhja-Küprose Türgi Vabariik: umbes 36%.
- ÜRO kontrolli all olev roheline joon: puhvervöönd, mis hõlmab umbes 4%.
- Suveräänsed baasipiirkonnad (Akrotiri ja Dhekelia): Briti sõjaväeterritooriumid, mis hõlmavad 2,8%.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0