Euroopa Liidu liidrid leppisid kokku Euroopa ühtses esindatuses Ukraina tulevastel rahuläbirääkimistel
Euroopa Liit liidrid leppisid reedel, 14. novembril 2026 Dublinis kokku, et ühtne fraktsioon esindab Euroopat tulevastes Ukrainaga seotud rahuläbirääkimistel. Esindus koosneb E5 rühmast ja erinevatest ELi institutsioonidest. E5 grupp koosneb Saksamaast, Prantsusmaast, Ühendkuningriigist, Itaaliast ja Poolast ning on osa tahte koalitsioonist.
Euroopa esindatuse struktuur
Kokkulepitud esindusse kuuluvad E5 riikide julgeolekunõunikud. Lisaks osalevad delegatsioonis Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu esindajad. See ühtne lähenemisviis järgnes hiljutistele aruteludele Dublinis, kus 40 Euroopa riiki allkirjastasid 13. novembril deklaratsiooni.
Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ütles, et Euroopa peab kõnelema Ukraina tulevikku ja Euroopa julgeolekut puudutavates aruteludes ühel häälel. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas vajadust tugeva Euroopa kohaloleku järele, et kaitsta nii Euroopa Liit kui ka Ukraina huve.
Viimased diplomaatilised arutelud
Otsus tehti pärast hiljutist diplomaatilist tegevust Abu Dhabis selle nädala alguses. Abu Dhabis osalesid Euroopa Liit, E4 rühma, mis koosneb Ühendkuningriigist, Prantsusmaast, Saksamaast ja Itaaliast, ning NATO esindajad. Need läbirääkimised ei hõlmanud otseseid läbirääkimisi Venemaaga. Kuigi Abu Dhabi grupi täpse koosseisu kohta oli erinevaid aruandeid, kinnitasid ametnikud E4 ja Euroopa Liit institutsioonide kohalolekut.
Neljapäeval, 13. novembril teatas USA läbirääkija Jared Kushner Moskvas, et on alustanud julgeolekuraamistiku arutelusid Euroopa partneritega. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval, 13. novembril, et Euroopa on kohal järgmisel läbirääkimiste voorul pärast kohtumisi USA läbirääkijatega Dublinis.
Venemaa seisukoht osalemise suhtes
Kreml teatas reedel, 14. novembril, et Venemaa on avatud Euroopa osalemisele rahukõnelustel, kui Euroopa esindajad kavatsevad rahule kaasa aidata. Kuid Kreml on kutsunud üles jõudma kokkuleppele Euroopa julgeolekuraamistikus, enne kui hakatakse käsitlema sõjaga seotud konkreetseid üksikasju.
Nende läbirääkimiste kontekst hõlmab pikaajalisi julgeolekuprobleeme. Venemaa on varem nõudnud NATO vägede väljaviimist riikidest, mis liitusid alliansiga pärast 1997. aastat enne oma 2022. aasta sissetungi Ukrainasse.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0